Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 28. veebr. 2010

Paulus kohtas usus Kristusesse suurt probleemi: mis sai osaks iisraellastele, kellel oli “lapseõigus ja kirkus ja lepingud ja seadustik ja jumalateenistus ja tõotused” (Ro 9:4). Suur osa neist ei uskunud Kristusesse, mille pärast Paulusel oli “suur kurbus ja südamel lakkamatu valu” (9:2). Kas Jumal on oma rahva ära tõuganud? (Ro 11:1) Paulus, ristiusu esimene teoloog, käsitleb seda probleemi peatükkides 9-11 kirjas roomlastele.

Jumala sõna pole läinud tühja. “Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael.” (9:6) Seda tõendab ka Vana Testament (9:7-13; 11:2-4). “Nõnda siis on ka nüüdsel ajal jääk alles jäänud armuvaliku järgi.” (11:5) “Minagi olen ju Iisraeli mees, Aabrahami soost, Benjamini suguharust.” (11:1) Inimeste ebaustavus ei tühista Jumala ustavust (Ro 3:3). Iisrael on kuulnud päästmise sõna (Ro 10:9-15), aga see pole uskunud, nagu Jesaja ütles juba Vanas Testamendis (10:16-18).

“Ma küsin siis: Kas nad on komistanud, et nad kukuksid? Mitte sugugi! Vaid nende väärsammu tõttu on paganatele osaks saanud pääste, et teha Iisraeli lapsi kiivaks… Vennad, ma ei taha ju, et teile jääks teadmata see saladus – et teie poleks enda meelest targad -, et Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud, ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael…” (11:11, 25-26) Kõik toimus Jumala imelise kavatsuse järgi: Jumal on kõik inimesed kinni pannud sõnakuulmatuse alla, et kõikide peale halastada (11:32).

“Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Ei suudeta uurida tema kohtumõistmisi ega jälgida tema teed! Sest kes on ära tundnud Issanda meele? Või kes on olnud talle nõuandjaks? Või kes on talle midagi enne andnud, et talle tuleks tasuda? Jah, temast ja tema läbi ja temasse on kõik. Temale olgu kirkus igavesti! Aamen.” (Ro 11:33-36)

Advertisements

Read Full Post »

Vaim ja armastus (Ro 5-8)

Peatükid 5-8 kirjas roomlastele kordavad peatükkide 1-4 õpetust ja laiendavad seda. Päästmine pärispattust ja igavesest surmast on Kristuses: “Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamine eluks.” (Ro 5:18) “Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Ro 6:23) “Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust? Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Ro 7:24, 8:1)

Kui Paulus seletab, miks arm ei tähenda vabadust pattu tegema, õpetab ta ühtlasi, kuidas pääsetakse Kristusesse Jeesusesse: ristimise kaudu. “Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada? Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.” (Ro 6:2-4)

Kristuses Jeesuses saame ka Püha Vaimu, kes vabastab patust ja surmast ning annab elu ja rahu (Ro 8:1-11). Vaim teeb meist ka Jumala lapsed: “Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: ‘Abba! Isa!'” (Ro 8:15) “Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.” (Ro 8:17) Seetõttu võime juba nüüd loota, et saame ülestõusmise ja igavese elu päranduse. Me “oleme päästetud lootuses” (Ro 8:24), ja lootus “ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud” (Ro 5:5).

Samas lõplik päästmine pole automaatne, võime kaotada Vaimu ja pöörduda tagasi surma ja pattu juurde: “Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.” (Ro 8:13) Me peame ka kannatama Kristusega: “kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse” (Ro 8:17). Kannatuses peame meenutama, et Pauluse meelest “ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse” (Ro 8:18). Tõepoolest, “neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks” (Ro 8:28).

“Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Ro 8:35,38-39)

Read Full Post »