Peatükid 5-8 kirjas roomlastele kordavad peatükkide 1-4 õpetust ja laiendavad seda. Päästmine pärispattust ja igavesest surmast on Kristuses: “Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamine eluks.” (Ro 5:18) “Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Ro 6:23) “Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust? Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.” (Ro 7:24, 8:1)
Kui Paulus seletab, miks arm ei tähenda vabadust pattu tegema, õpetab ta ühtlasi, kuidas pääsetakse Kristusesse Jeesusesse: ristimise kaudu. “Meie, kes oleme patule surnud, kuidas saaksime selles veel elada? Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse? Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.” (Ro 6:2-4)
Kristuses Jeesuses saame ka Püha Vaimu, kes vabastab patust ja surmast ning annab elu ja rahu (Ro 8:1-11). Vaim teeb meist ka Jumala lapsed: “Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: ‘Abba! Isa!'” (Ro 8:15) “Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad.” (Ro 8:17) Seetõttu võime juba nüüd loota, et saame ülestõusmise ja igavese elu päranduse. Me “oleme päästetud lootuses” (Ro 8:24), ja lootus “ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud” (Ro 5:5).
Samas lõplik päästmine pole automaatne, võime kaotada Vaimu ja pöörduda tagasi surma ja pattu juurde: “Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.” (Ro 8:13) Me peame ka kannatama Kristusega: “kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse” (Ro 8:17). Kannatuses peame meenutama, et Pauluse meelest “ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse” (Ro 8:18). Tõepoolest, “neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks” (Ro 8:28).
“Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk? Ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Ro 8:35,38-39)
Lisa kommentaar